
Minnes edasi oma rännakutel Eesti ajaloos, läbi 19. sajandi, jäin mõtlema, miks ma kutsun end eestlaseks? Kust tuli see sõna ja kas tõesti me kutsusime end sedasi ka minevikus? Onju, soomlased on finnid jne… miks meie oleme eestlased igale poole? Vajasin siin Groki abi – ja meie vestlus oli järgmine:
Sõna “eestlane” tuleneb osaliselt saksa keelest, kuna juur “Eesti” (millele lisandub eesti keele sufiks “-lane”, mis tähistab päritolu) on laenatud germaani keeltest, sh saksa keelest, kus ajalooliselt kasutati nimetusi nagu “Ehste” või “Estland”. See pärineb omakorda vanematest allikatest, nagu roomlaste “Aesti” (Tacituse mainitud), mis viitas Läänemere piirkonna rahvastele. Eesti keeles kujunes “eestlane” 18. sajandiks laiemalt kasutusele, asendades vanemat nimetust “maarahvas”.
Sõna “maarahvas” on eesti keele ühend maa (“maa”) + rahvas (“rahvas”), mis otseses tähenduses viitab “maarahvale” või “maainimestele”. See oli eestlaste vanim teadaolev enesenimetus, kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani. Päritolu pole täiesti selge – see võib olla eelajalooline või hoopis keskaegne laentõlge saksa keelest (“Landvolk”, tähendades samuti maainimesi). Seega võib selles näha saksa mõju, kuigi sõna ise on moodustatud eesti keelest.
Rahvaid, kellele on nime andnud orjastajad või rõhujad, on ajalooliselt palju, eriti koloniaalajastul ja orjakaubanduse kontekstis. Täpset arvu on raske öelda, kuna see hõlmab sadu põlisrahvaid ja etnilisi gruppe üle maailma, aga siin mõned näited:
Neeger (inglise “negro”): Pärineb hispaania/portugali keelest (“must”), mida kasutati orjakaubanduses Aafrika päritolu inimeste kohta. See oli rõhujate antud nimetus, mis asendas orjastatute algsed hõimunimed; paljud Aafrika päritolu inimesed kaotasid orjastamisel oma nimed ja kultuuriidentiteedi.
Indiaanlased (Native Americans): Kolumbuse eksitusest (“Indians”), arvates, et jõudis Indiasse. See oli eurooplaste antud nimi, mis ignoreeris sadu erinevaid hõime ja nende enesenimetusi.
Mustlased (Roma või “gypsies”): Eurooplaste antud, sageli halvustav nimi, mis tuleneb ekslikust arvamusest, et nad pärinevad Egiptusest (“gypsy” < “Egyptian”). Roma enesenimetus on “rom” või sarnased.
Eskimo (Inuit): Põlisrahvaste nimetus Põhja-Ameerikas, mis pärineb algselt teiste hõimude keeltest ja tähendab midagi nagu “toore liha sööjaid”; peetakse halvustavaks ja asendatud “Inuit” (“inimesed”).
Laaplased (Sámi): Põhja-Euroopa põlisrahvas, kellele nimetus anti soomlaste või rootslaste poolt; Sámi enesenimetus tähendab “inimesi”.
Slaavlased (Slavs): Kuigi “slaav” on nende oma nimi, tuleneb inglise “slave” (ori) slaavidest, kuna nad olid keskajal sageli orjastatud. See on vastupidine juhtum, kus rahva nimi andis nime orjusele.
Kõmrid (Welsh): Inglise “Welsh” pärineb vanainglise “wealh” (võõras, kelt või ori), antud anglosakside poolt.
Selliseid juhtumeid on eriti palju Ameerikas, Aafrikas ja Aasias koloniaalajastu tõttu, kus rõhujad andsid nimesid, et kontrollida ja dehumaniseerida. Paljud rahvad on hiljem tagasi võtnud oma enesenimetused, et vabaneda mineviku koormast.
Nii et tegelikult pean end kutsuma – maarahvaks, elan maavallas ja räägin maakeelt… kõlab nats kehvemalt, kui eestlane, Eesti ja eesti keel… kuid see on harjumuse asi ja tegelikult ka põhimõtte küsimus. Putin räägib igalpool vene keeles, kuigi oskab ka teisi keeli – ehk siis riigipea peab rääkima oma rahva keeles ja teised peavad kasutama tõlget. Nii on see diplomaatias paikka pandud. Enamik rahvuseid, kus on oma uhkus – nimetavad end oma nimedega, mitte võõraste poolt antud nimedega… ja kui alguses ka seda ei tehtud, oli see väga vajalik muuta tagasi, oma uhkus on rahvuse tervis.
Ma saan aru, et 18. ja 19. sajandil oli maarahval väga raske olla ja kui tahtsid sellest nõiaringist välja, siis pidid keelduma oma rahvusest, oma isast ja emast, iseendast, hakkama sakslaseks… siit edasi üle minna oma riigi juurde oli raske, ja kõik need kompromissid olid tehtud ja tingitud sellest.
Kuid aeg on edasi läinud… nõuka aeg ei tule kunagi enam tagasi, ei tule ka tsaariaeg, ei tule ka pärisorjus… ja me peame sellest kõigest välja astuma ja edasi minema, koos oma esivanematega ugri-mugrilast.
Ja kui ei, siis ootab meid ees ilus ja ahvatlev – ajaloo prügikast.
Rubriigid:Artiklid raamatutest