Lev Tolstoi: katkend raamatust „Elu tee“Inimesi silma vaadates hukka mõista ei ole hea, sest see solvab neid. Ja selja taga hukka mõista ei ole hea, sest see petab neid. Kõige parem on […]

„Elus pole õnne, on vaid selle välgatused. Hinnake neid, elage nende järgi. Ärge oodake elult liiga palju. Paremat aega kui praegu ei tule teile enam kunagi…“—Lev Tolstoi, eravestluses Buniniga.

Inimene peab olema õnnelik. Kui ta on õnnetu, siis on see tema enda süü. Ja ta peab endaga vaeva nägema seni, kuni ta selle ebamugavuse või arusaamatuse kõrvaldab.

Kõik romaanid lõpevad pulmadega, aga see on asjatu. See on sama, mis lõpetada teos stseeniga, kus röövlid ründavad inimest pimedas metsas.

1871. aastal saatis ta Fetile kirja: „Kui õnnelik ma olen… et ma ei pea enam kunagi kirjutama sellist sõnavahutavat juttu nagu „Sõda ja rahu“.“

Kas tõesti ongi see meie naiste kutsumus – minna imiku teenimisest oma kehaga üle abikaasa teenimisele oma kehaga? Ja seda vaheldumisi – alati!Aga kus on minu elu? Kus olen mina? See tõeline […]