Eesti Raamat, 1970Tõlkinud Hans Treimann EESSÕNA Eestist on pärit terve plejaad polaaruurijaid: Eduard Toll ja Karl Baer, Alexander Bunge ja Alexander Schrenk, Alexander Keyserling ja Friedrich Schmidt, Constantin Grewingk ja Ernest Hofmann, […]
Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 (60-80ndad aastad). Lühiuurimusi Carl Robert Jakobsoni mälestuseks tema 75. surma-aastapäeva puhul. SAATEKS Kui aastat kolmkümmend tagasi mõned nooremad ajaloolased hakkasid arendama uurimuslikku huvi eesti ühiskondlik-poliitilise liikumise vastu XIX […]
Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983 SAATEKS Meid ja kodumaad valusalt puudutanud saatusliku tähendusega sündmused nihkuvad ajaliselt kaugemale, mälestused tuhmuvad või tunnistajad kaovad. Hiljem selgunud või avalikkusele teatavaks saanud asjaolude tõttu võimaldab ajaperspektiiv noid […]
AUTORITELT Käesolev raamat on valminud kollekliivse tööna Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogia ja etnograafia sektoris. Raamatu koostamise algatajaks oli akadeemik H. Moora, kes ise pidi olema ka peamisi autoreid. Enneaegne […]
SISSEJUHATUS Käesolevas raamatus antakse lühiülevaade Tallinna pika möödaniku ja elu-oluga seotud ajaloo* ning ehitusmälestistest. Nende tutvustamisel on piirdutud varasemate sajanditega, käesoleva sajandi — kui ajaloosündmustelt ja ehitusloolt meile kõige lähedasema ja tuntuma […]
UUE VABARIIGI VALITSUSE DEKLARATSIOON Laupäeval 22. juunil 1940.a. toimus Toompeal peaminister Joh. Varese eesistumisel uue Vabariigi Valitsuse esimene koosolek, kus võeti vastu järgmine deklaratsioon: „Eesti Vabariigi kodanikud! Eile kujundati uus Eesti Vabariigi […]
ehk „üks päev Ivan Ivanovitši elus”. — Memuaare ja fakte N. Liidu ajalookirjutuse kohaselt oli Eestis ja teistes Balti riikides 1940.a. juunis tekkinud n.n. revolutsiooniline situatsioon. Tegelikkuses oli selle situatsiooni taga N. […]
Harvardi ülikooli professori Caroline Elkins’i uus raamat „Legacy of Violence: A History of the British Empire” („Vägivalla pärand: Briti impeeriumi ajalugu”) ilmus 2022. aasta märtsi lõpus. „Kõik impeeriumid rajanevad vägivallal,” leiab autor. […]
LUGEJALE Autor tunnistab kohe alguses, et ta pole üldse põllumees, järelikult ei taipa midagi põllupidamisest, kuid siiski, võidaks ütelda, võtab ta endale õiguse kirjutada põllumajanduslikest oludest Eestimaal. Kuidas seda seletada? Ta […]
EESTI KIRJANDUS – EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRIJUULI 1935 Gustav Suits – ”Jakob Nocks.” Eesti esiärkamise kirjamehi tundma õppides on kirjandusloolasel juhust ja huvi pilguheitmiseks ka suuremate vahemaile kaaslastele. Üheks vähemtuntuks meie kuulsamate […]
Kerli K. Hirv
libarebane
