Raamatust “Vanem ja noorem Eesti” Ilmamaa 2008 Jüriöö tõdeJüriöö – vana ja kulunud teema, öeldakse. Milleks vanu peksasaamisepäevi enam meelde tuletada? Kas ei ole uuemast ajaloost küllalt näiteid, kui tahetakse rahvuslikke alaväärsuskomplekse […]
Trükiks korraldanud cand. hist. H. Sepp Kirjastus-A.-S. “Varrak”Tallinnas, 1920 VII.Eesti rahva vabanemine 1765—1865. Pärispõlv kaob, aga pärismaa langeb täiesti võitjate saagiks.— Teoorjus ajab rahva meeleheitmisele ja mis teda talumaadelt hävitab. – Kodupinda […]
Esitrükk:Henrik VisnapuuPÄIKE JA JÕGIMälestusi noorusmaaltEesti Kirjanike KooperatiivLund 1951 Teine trükk Eesti Raamat, 1995 SAATEKS Mälestusi kirjutades ma tulin otsusele, et kõik memuaarid on kirjandus ja seega kaunis vale. Elu pole aga mitte […]
Tartu, 1918Eesti Kirjastuse-Ühisuse “Postimehe” trükk Rootsiaegsed köstrid.Köstriameti algidud olid meie maal juba paavstiusu valitsuse ajal olemas, aga paraku teame selleaegsist köstritest koguni vähe. Linnade kohta kuuleme, et suuremates kirikutes custos = köster […]
Tartu, 1918Eesti Kirjastuse-Ühisuse “Postimehe” trükk Kodumaa prohvetid Ajalugu tunneb mitu meie kodumaal üles astunud prohvetit. Otse pikaldase Vene sõja eel 1557 ilmub üks imelik mees Jürgen Liivimaale. Paljajalu käib ta kõik Liivimaa […]
Herbert Salu “Porkuni preilis” toob välja põhjuse, miks Eduard Bornhöhe sai oma 18. eluaastal avaldada sellise teose nagu “Tasuja” – Sulailma tõttu Vene impeeriumi poliitilises elus aasta 1880 ringis lõdvenesid tsensuuriolud piiririikides, […]
Välis-Eesti & EMPStockholm 1984 ErootikaElusektor, mis pakkus boheemlastele suuri võimalusi iseäratsemiseks ja epateerimiseks nii loomingus, igapäevases kõnes kui käitumises, oli erootiliste küsimuste valdkond. Vanameelne, kristlikust moraalist läbiimbunud ühiskond oli õrnatundlik nägema ja […]
Välis-Eesti & EMPStockholm 1984 BoheemlaneKultuurielu jäi sõja ajal arusaadavalt kõrvalesurutud sektoriks, muud hädalised vajadused nõudsid kõik varud inimjõu ja majanduse alal. Väheste kultuuri alal töötajate tegevus ja ülesanded olid ajutise ning improviseeritud […]
Välis-Eesti & EMPStockholm 1984 Kirjaniku ja lugeja vahekorrast Eestis pärast Esimest maailmasõda Lohe ehk lohemadu, vahel nimetuseks ka lendav madu, kellest muistendid ja vanad kroonikad kõnelevad, elutseb mägedes, kuristikkudes, kaljulõhedes või muis […]
Eri painas Virittäjästä n:o 4, 1946.Helaiaki 1947 Suomalaisen Kirjollisuuden Seuran Kirjapainon Oy. Eesti arkeoloogid on asetand eesti kultuuriloo kahjatsetavasti kõverpeeglisse seega, et nad vaatlevad eesti rahva esiajalugu mitte uurali hõimupere kui omaette […]
Kerli K. Hirv
libarebane
Kriitikakontor 