Kirjanik Gabriel García Márquez kohtas oma tulevast abikaasat, kui naine oli 13-aastane.
„Alles nüüd sain aru, et kõik luuletused, mis kirjutasin, olid pühendatud Teile. Saage minu naiseks!“
Mercedes toetas abikaasat romaani „Sada aastat üksindust“ kirjutamise ajal, hoolitses perekonna eest ja ei kaotanud kunagi usku oma abikaasa geeniaalsusesse.
Poolteist aastat hiljem oli romaan valmis, kuid Gabrielil polnud raha, et seda kirjastusse saata. Siis müüs Mercedes maha viimased asjad – fööni ja mikseri.
Varsti tõi romaan kaasa tohutu autoritasu, ülemaailmse tunnustuse ja Nobeli preemia.
Nad elasid abielus üle 55 aasta kuni kirjaniku surmani.