Elus on mulle väga abiks vana inimese palve, mille kuulsin Aleksei Germanilt, kui osalesin tema filmis „Minu sõber Ivan Lapšin“:
“…Issand, sa tead paremini kui mina, et ma olen vana. Hoia mind mõttest, et ma pean iga asja kohta midagi ütlema, et seda parandada. Las ma olen mõtlik, mitte türann. Anna mulle jõudu rääkida vähem haigustest. Neid on üha rohkem ja neist rääkida on üha meeldivam. Anna mulle tiivad, et ma saaksin oma eesmärke saavutada isegi oma nõrkuses. Rahusta minu enesekindlust. Ja veel üht palun, Issand. Ära halasta minu peale, kui sul on võimalus mulle head õppetundi anda, näidates, et ka mina võin eksida…”