Väikene tutvustus ja arvamust sellest raamatust – Telegrammist

“Viimasel ajal huvitavad mind lood tulevikust, seega kui meie jututoas otsustati lugeda Nobeli preemia laureaadi Kazuo Ishiguro raamatut „Klara ja päike”, liitusin ma selle algatusega hea meelega.

Romaani tegevus toimub maailmas, kus jõukad vanemad allutavad oma lapsed geneetilisele sundimisele, et parandada nende võimeid ja seeläbi ka karjäärivõimalusi täiskasvanueas. Kuid see protseduur on mõnel juhul surmavalt ohtlik.
Lugu on kirjutatud Clara nimel, väga tähelepanelikust ja targast robotist, kes on loodud selleks, et leevendada mõne lapse üksindust. Esialgu elab ta poe vitriinis, uurib maailma akna kaudu ja tunneb erilist, peaaegu religioosset austust Päikese vastu, mis annab talle energiat. Ta ostab endale haige tüdruk Josie, kelle vanem õde suri sama täiustamise tagajärjel. Clara kiindub Josie’sse ja tema sõbra Riku’sse (poiss, kes ei läbinud protseduuri ja seetõttu ei saa kolledžisse minna). Kui Josie tervis halveneb, palvetab Clara, uskudes päikese imelisse jõusse, palub ja sõlmib siis päikesega kokkuleppe. Siin on minu arvates huvitav moment. Autor kujutab Clara suhet päikesega kui enamiku inimeste suhet Jumalaga.
Paralleelselt Clara plaaniga mõtleb Josie ema läbi oma plaani juhuks, kui ka teine tütar sureb. Ta kavatseb tüdruku asendada robotiga ja koos kunstniku Kapaldiga valmistab ta Clara jaoks kehakesta – täpse koopia surevast Josiest.

Ausalt öeldes ei tekitanud romaan minus mingit metsikut vaimustust, aga ma kindlasti ei kahetse, et otsustasin selle läbi lugeda. Eriti kuna see on väga kergesti loetav. Loo süžee on huvitav, kuigi mitte unikaalne. Mulle tundus üldse, et see on lasteraamat. Ma arvan, et see sobib ideaalselt 10–14-aastastele lugejatele. Vanemad võivad olla rahulikud: „Klara ja Päike” ideed on suunatud väikeste inimeste empaatia kasvatamisele lähedaste suhtes, sõprusele ja kohustusele pühendumisele, aga ka ümbritseva maailma aktsepteerimisele koos kõigi selle miinustega.

Kuid ka täiskasvanud lugejal on siin mille üle mõelda: selle üle, mis teeb inimese ainulaadseks, progressi hinna üle ja vanemliku armastuse üle, mis mõnikord läheb liiga kaugele. Kuid need teemad on esitatud väga pehmelt, ilma survet avaldamata. Kui ootate keerulist või südant külmavat antiutoopiat, siis siit te seda ei leia. Kui aga soovite kerget, liigutavat ja helget lugu, siis on „Klara ja Päike” just teile.”

https://t.me/irenedrama/5310