„Kristlike rahvaste elu erineb kõigist teistest ainult selles, et kristlikus maailmas on armastuse seadus väljendatud nii selgelt ja kindlalt, nagu seda pole väljendatud ühegi teise religiooni õpetuses, ning et kristliku maailma inimesed on selle seaduse pidulikult vastu võtnud ja samal ajal lubanud endale vägivalda ning ehitanud oma elu vägivallaga üles. Seetõttu on kogu kristliku rahva elu pidev vastuolu selle vahel, mida nad tunnistavad, ja selle vahel, millele nad oma elu rajavad: vastuolu armastuse, mis on tunnistatud elu seaduseks, ja vägivalla vahel, mida tunnistatakse isegi vajalikuks erinevates vormides, nagu valitsejate võim, kohtud ja sõjavägi, mida tunnustatakse ja ülistatakse.”
—Lev Tolstoi, kirjast M. Gandhile. 1910. aasta.