
Mõne aja pärast muutub sulle kõik ükskõikseks, sa ei püüa kedagi muuta. Sul on ükskõik, mida teised mõtlevad ja teevad, kui sa väsid, sulgud endasse ja õpid elama üksi selles väikeses maailmas. Sa koged hetkelist õnne ja tuled ise toime sügava kurbusega.
Teie nimetate seda üksinduseks, mina nimetan seda rahuks.
Mõnikord on üksindus suurim vabadus, sest seal, kus sa oled, ei vaja sa enam kedagi.
Rubriigid:Fjodor Dostojevski, Lühidalt ja selgelt