„Praegune maailm on alati ja kõikjal halvem kui sõda, nii halvem, et selle toetamine muutub lõpuks isegi ebamoraalseks: pole midagi hinnata, pole midagi säilitada, rikkuse säilitamine on häbiväärne ja vulgaarne, naudingute jämedus […]

Ärge ületage ookeane inimeste pärast, kes ei ületaks teie pärast isegi loiku.

Mõne aja pärast muutub sulle kõik ükskõikseks, sa ei püüa kedagi muuta. Sul on ükskõik, mida teised mõtlevad ja teevad, kui sa väsid, sulgud endasse ja õpid elama üksi selles väikeses maailmas. […]