Autor: Gerhard Herm

Tõlkija: Jüri Selirand

ISBN 9985-66-094-3

Sisukord.

1. Peatükk. Beduiinid, kes elasid meres.

Aleksandri esiisa tuli Tüürosest. – Õudsed foiniiklased. – Nende pelugpaik oli meri. – Kaks tuhat risit löödud meest. – Merigi oli kõrb. – Üksildane mees Siinail. – Teejoomine pistaatsiate all. Nad elasid maailma äärel. – Ka sumerid maksid makse. – Püramiidid ja raudne eesriie. – Noa pojapojad, semiidid. – Punase mere äärest Kaananisse.

2. Peatükk. Linn seedrisalu ääres.

Napoleon III laseb avastada. – Sarkofaag hakkab rääkima. – Byblos – maailma vanim linn? – Rahvas, kes tuli hämarusest. – Kaananlased, foiniiklaste esivanemad. – Seeder – püha puu. – Härrasmehe seiklused.

3. Peatükk. Indogermaanlaste lavaletulek.

Maagia diplomaatia vahendina. – Rahvasterännete keerises. – Vaarao truu vasall. – Ramses ja hetiidid. – Kui foiniiklased muutusid ebaviisakaiks. – Papüürus, linane riie ja niineköied. – Mõistatuslikud tjeekerid.

4. Peatükk. Odysseus ja Achilleus – foiniiklaste esiisad.

Kaanani meremehed – parimal juhul parvepoisid. – Dimitri Baramaki lahendab vana mõistatuse. – Kas Koljat oli kreeklane? – Kreetid ja pleetid – draama viies vaatuses. – Mererahvad pluss kaananlased annab tulemuseks foiniiklased.

5. Peatükk. Nad elasid tehissaartel.

Tüüroslased olid nutikad. – Byblosest jõutakse ette. – Hiiram ehitab linna merre. – Kaljuelanikud. – Moodne tehnika vanas Foiniikias. – Avamerelaevasõidu leiutamine.

6. Peatükk. Firma Baal, Pojad ja Co. Asutamine ja areng.

“… alati huvitatud ilusa kehaehitusega tütarlastest”. – Hesekiel kirjutab majandusreportaaži. – Foiniiklased leiutavad klaasi. – Purpur ei haise. – “Nii sigitas luksus kapitalismi”.

7. Peatükk. Kuningas Saalomoni äriasjad.

Sanchuniatoni afäär – kelmustükk. – Uus rahvas Siinaist. – Taavet lahendab ühe Foiniikia probleemi. – Saalomon kirjutab Tüürosesse. – Foiniiklased ehitavad juudi templi. – Ehissepp, keda Piibel kiitis. – Kuningate mõistatamisduell.

8. Peatükk. Baal, Pojad ja Iisrael.

Salapärased Tarsise laevad. – “Vana-Palestiina Pittsburgh”. – Juudi-foiniikia vasetrust. – Punase mere ääres polnud ilus elada. – Transpordiprobleemid Negevis. – Jahve oli äri vastu.

9. Peatükk. Tüürose hoor.

Iisebel – ülekohtuselt süüdi mõistetud? – Ühe kuningliku abielu probleemid. – Jahve oli range jumal. – Mooses ei rääkinud heebrea keelt. – “Ma armastasin kaheksakümmned kaheksa korda”. – Maailm on muna. – Prostitutsioon jumaliku ülesandena. – Moraal polnud nende asi. – Kes oli Moolok? – Mõrv religioossetel põhjustel. – Jahve võidab Baali.

10. Peatükk. Liibanonist maailma äärele.

Tüüros, jumalate asukoht. – Foiniikia Manhattan. – Siidon, roheline paradiis. – Kuningaid, aga mitte aristokraate. – Küprosele, vase pärast. – Süsteem oli kõik. – Nad tulid ammu enne kreeklasi. – Foiniiklased Ameerikas? – Impeeriumi asutamine. – Purjetasid ka ümber Aafrika. – Erand reeglist: Kartaago.

11. Peatükk. Ühe kuldse ajastu lõpp.

Allakäik osakaupa. – Kaupmehed Assüüria vastu. – Assarhaddoni kõva käsi. – Aga siis tuli Nebukadnetsar. – Tüüros peab vastu. – Purjetamine Pärsia lipu all. – Foiniiklased kaotavad Salamise juures. – Pealinna asutamine.

12. Peatükk. Kreeklaste poolt imetletud ja vihatud.

Juba Homeros ei võinud neid sallida. – Laimatud ka Herodotose poolt. – Europe, semiidi nimi. – Üks foiniiklane asutab Teeba. – Eeskujudest saavad vaenlased. – Orgiad jumalanna auks. – Kaunis nooruk Liibanonist. – Vein oli nagu hašiš. – Ka Herakles tuli Tüürosest. – Kreeka kiri oli liiga komplitseeritud. – Teel tähestiku poole. – Kirjatähtede leiutamine. – Foiniiklased – kreeklaste õpetajad. – Kingitust kuritarvitatakse.

13. Peatükk. Kartaago tõus.

Rooma silmis kahtlane rahvas. – Asi algas intriigiga. – Legendid uuest linnast. – Ideaalselt paigutatud, kuid mitte kaunis. – Kreeka ja Kartaago konkurents. – Etruskid tulid siiski Troojast. – Maailmasõda Vahemerel.

14. Peatükk. Foiniikia rahvuse Puunia riik.

Nii vaga oldi Kartaagos. – Jumalateenistused rangelt eeskirja järgi. – Valitsetajateks olid kohtunikud ja senaatorid. – Laevad muutusid üha suuremaks. – Salapärane Tartessos. – Kas Hanno sõitis Kamerunini? – Eksportkaup kitš – nii muuseas. – Väike paradiis Tuneesias.

15. Peatükk. Ei mingit impeeriumi Kartaagole.

Noore Hannibali lühike ja kuulsusrikas elu. – Topeltpõhjaga saakvara. – Diktaator, keda jumalad armastasid. – Nad oleksid pidanud end sagedamini pesema. – Mitte kunagi rahu Sitsiilias. – Laev, mis tuld sülitas. – Igaveseks vaikinud kuldflöödid. – Kaks tuhat kilomeetrit läbi kõrbe. – Hulljulge Agathokles.

16. Peatükk. Aga siis tuli Rooma.

Lühike õnn ajaloo tuulevarjus. – Tähtsusetu linn Itaalias. – Troonilt tõugatud merekuninganna. – Sissisõda Sitsiilias. – Teda kutsuti Välguks. – Kodusõda ja romaan selle kohta. – Ibeeria Rahvuse Puunia riik. – Tõsine noormees nimega Hannibal. – Neli hiilgavat lahingut ja siiski mitte ühtegi võitu. – Teise vaatuse lõpp. – Hannibal sureb Bosporuse ääres. – Surm räägib Homerose värssides.

Foiniiklased ja meie.

Filosoof Purpurimaalt. – Stoiline käitumine juba tophetil? – Kartaago, kapitalismi häll.

Järelsõna tõlkijalt.

Saksa ajaloolane ja majandusteadlane Gerhard Herm sündis 1931. aastal Baden-Württembergi liidumaa põhjaosas paiknevas Crailsheimi linnas. Tema põhiliseks töökohaks on olnud raadio ja televisioon, eriliseks huviobjektiks majandusteemad ja Vahemeremaade kultuurid, mille kohta ta on loonud rohkem kui 30 tähelepandavat dokumentaalfilmi. Üks nendest tunnistati 1972. aasta parimaks saksa majandusfilmiks ja pälvis sellele vastava tunnustuse – Ernst Schneideri auhinna.

Vahemeremaade tänapäevane tavakülastaja, seda enam aga uurija leiab seal kõikjal jälgi ühest praeguseks ammu kadunud rahvast – foiniiklastest. Ja et ükski vähegi teokas rahvas ei kao jäljetult,  siis ei saa seda sugugi oodata foiniiklastelt. Kuulusid nad ju antiikaja silmapaistvamate ja ebatavalisemate rahvaste hulka.

Vahemere idaranniku kitsal kaldaribal, peamiselt tänapäeva Liibanoni alal elanud ja sealt lähtunud foiniiklased pakkusid palju tähelepandavat ka Gerhard Hermile. Isiklike muljete ja olemasolevate uurimistulemuste põhjal sündis tema köitev reisikirjeldus ajalukku paljude arhailiste iseloomujoontega ja oma mõttelaadilt nii mõneski hämmastavalt praegusaegse rahva juurde.

Eesti keeles jõuab Gerhard Hermi raamat Purpurimaana tuntud Foiniikiast ja foiniiklastest lugejani veerandsada aastat pärast selle ilmumist esmatrükis 1973. aastal. Tõlke aluseks olnud 1987. aasta uustrüki ilmumisest on möödunud ka juba üksteist aastat. Need veerandsada aastat lõppevast 20. sajandist on täis tõtlikke muutusi kogu maailmas. Tänane Liibanoni Vabariik, tänase turisti teed Lähis-Idas ja Vahemeremaades pole enam need, mida nägi ja kasutas autor oma raamatu kirjutamiseks materjali kogudes. Liibanon oli aastani 1975 üks Lähis-Ida kaubandus-, pangandus-, transiitliikluse ja turismi keskus, nüüd on nimetatud tegevusalad kängunud ja tegemist on vähearenenud majandusega arengumaaga. Kestev vaenutsemine Lähis-Idas pole toodud rahu ka Liibanoni seedrite alla, on lõhestunud maa põhja- ja lõunaosaks ning neis tegutsevad mitmesugused erinevad usulised ja poliitilised rühmitused on takistanud riigi ühtsuse taastamist. Milline on päevapoliitiline olukord Lähis-Idas käesoleva väljaande ilmumisel, sellega on lugeja kursis meedia vahendusel.

Äsjatoodut silmas pidades on G. Hermi raamatu eestikeelsele väljaandele jäetud lisamata originaali lõpust kahtlemata vananenud osad – “Levantalased, uusaja foiniiklased” ja “Küllakutse Foiniikiasse” (näpunäiteid turistidele Liibanonis, Küprosel, Iisrealis, Tunises ja Sardiinias). Esimesena nimetatud osast tuleks siiski tuua ära mõned raamatu autori lõpptõdemused:

“Beiruti asustavad inimesed on uskumatu rasside segunemise produkt. Sajandite jooksul kohtusid Liibanoni jalamil üksteisega pärslased, kreeklased, roomlased, araablased, ristisõdijad, egiptlased, türklased, britlased, prantslased ja on seejuures loonud tüübi, kes on kindlasti mitte foiniiklaste otsene, küll aga hästi õnnestunud järglane – levantalane… Beirutist väljaspool… eelkõige kõrvalistes orgudes kohatakse veel peaaegu puhtaid kaanani-foiniikia laadi inimesi – kongus ninaga, tihedamate juustega, veidi viltuste silmadega… Foiniikia on ajaloost välja toodud; veel on olemas Purpurimaa, uhutud Vahemere vetest, milles endiselt elavad teod Murex brandaris ja Murex trunculus – paljuteravikulised baroksed isendid värvieritavate näärmetega.”

Selle maa ajaloo selgitamisel on suur osa arheoloogidel, kelle liivast välja toodud asitõendid avardavad “kitsast pilu, millest läbi vaatame meie olevikust tagasi sellele ikka veel mõistatuslikule foiniiklaste rahvale, neile antiikaja suurtele tummadele, kes ometi oma ajal pidid olema olnud nii sõnaohtrad… Nad annavad meile purustada veel palju pähkleid, kingivad aga mõnegi üllatava arusaama, eelkõige süvendavad ometi tõdemust, et nad on osa meie igiomasest ajaloost”.

Jüri Selirand

Tallinn – Pääsküla,

24. september 1997

Kirjastus: Olion, 1998

Vaata ajalooraamatuid (maailma lugu) meie poes http://vanajahea.ee – Ajalugu/Maailma lugu