„Minu ideed ei vajanud „ühiskondlikku toetust“. Ma ei kavatsenud suruda oma mõtteid ja tundeid kitsastesse raamidesse, mis oleksid ühiskonnale arusaadavad. Ma olen seda juba öelnud ja kordan veel kord: minu olemasolu aluseks oli veendumus, et ma ei ole kellegi arusaamisele kättesaadav.“