„Ma ei taha mälestusi, ei taha mälu – meenutamine on sama mis unustamine; oma kätt ei mäletata, see lihtsalt on olemas. Ole! Ära anna mind ilma võitluseta ära! Ära anna mind ööle, laternatele, sildadele, möödujatele, kõigele, kõigile. Ma jään sulle truuks. Sest ma ei taha kedagi teist, ma ei suuda (ei taha, ei suuda). Sest seda, mida sina mulle andsid, ei anna mulle keegi teine, aga vähemaga ma ei lepi. Sest sina oled ainus selline.“