„Mu kallis Pickle, ma tahan nii väga, et meie elu oleks imeline. Ma ei ole alati nii pidulik ja ametlik, nagu praegu. Ma olen nii rõõmsameelne, nagu inimesed on vaid veidi joobunud olles. Ja sügaval südames tahan ma sind ustavalt ja pühendunult teenida, nii nagu väga igavad inimesed tahavad teenida oma riiki ja veelgi kurvemad inimesed tahavad teenida oma jumalat. Aga mõnikord on nad sellega väga õnnelikud. Sa oled imeliselt pisike jumalake, kelle nägu murrab mu südame iga kord, kui ma seda näen, kellel on hästi proportsioneeritud keha ja võrratult armas paksuke tagumik, aga, Pickle, ma armastan sind – ja koos suudame me kõike – ning koos on see palju parem kui igaüks meist eraldi.“
—Ernest Hemingway, kirjas Mary Welshile.