Ernest Hemingway tahtis Esimese maailmasõja ajal meeleheitlikult rindele minna, kuid halb nägemine ei lasknud teda sõjaväkke.
Võiks arvata, et see oli tagasilöök. Kuid selle asemel läks ta vabatahtlikuna Punase Risti teenistusse ja saadeti Itaaliasse sanitaarauto juhiks. 1918. aastal sattus ta otse rindejoonele ning sai raskelt haavata.
Jälle võiks arvata, et tal ei vedanud. Kuid just see kogemus – veri, kaos ja elu haprus – sai hiljem tema suurteoste otseseks vundamendiks.