Ühel päeval luges Victor Hugo kohvikus ajalehte ja sai teada, et tema tütar on surnud.
Léopoldine oli uppunud koos abikaasaga: paat läks ümber ning naise raske seelik vedas ta põhja. Mees tormas teda päästma – ja hukkus tema kõrval. Hugo viibis sel hetkel kaugel Lõuna-Prantsusmaal ning sai tragöödiast teada puhtjuhuslikult, nagu saanuks ta teate kellegi teise võõra saatusest.
Pärast seda vaibus Hugo pikaks ajaks vaikusesse. Kuid siis naasis ta luules – ja sellest leinast sündis üks tema kõige südantlõhestavamaid teoseid, luuletus „À Villequier“.