Autor – Hermann Hesse Jutustus “Iiris” Tõlkinud Piret Pääsuke Oma lapsepõlvekevadel jooksis Anselm rohelises aias. Üht lille ema lillede seas hüüti võhumõõgaks – see oli talle eriti armas. Ta hoidis oma põske […]
Autor – Hermann Hesse Jutustus “Iiris” Tõlkinud Piret Pääsuke Oma lapsepõlvekevadel jooksis Anselm rohelises aias. Üht lille ema lillede seas hüüti võhumõõgaks – see oli talle eriti armas. Ta hoidis oma põske […]
Nobeli kirjanduslik auhind 1933. a. määrati vene luuletajale ja novellistile Ivan Buninile, keda mõned ajalehed ristisid sel puhul “XX sajandi Turgeneviks”, kuna kirjaniku loomingus tõepoolest leidub jooni, mis õigustavad sellist kõrvutamist. Ivan […]
Buddenbrookid. Ühe perekonna langus Autor – Thomas Mann Sari: Nobeli Laureaadid K./Ü. “Loodus”, Tartu, 1936 Saksa keelest tõlkinud Jaan Kangilaski. **** Eessõna “Minu päritolu,” ütleb 1904. a. “Buddenbrookidest” rääkides Heinrich Mann “on […]
Eessõna. Nobeli akadeemia tõstis 1927. a. itaalia kirjanikule Grazia Deledda´le määratud auhinnaga esiplaanile autori, kes seni oli väljaspool Itaaliat võrdlemisi vähe tuntud. Selle vähese euroopalise kuulsuse põhjuseks oli enne kõike Deledda loomingu […]
Eessõna Wladyslaw Stanislaw Reymont (1867-1925), kirjanik, kelle elust ja loomingust tuleb siin öelda mõni sõna, on hästi tuntud eesti lugejaile grandioosse romaani “Chlopi” (Talupojad) autorina. Peamiselt selle romaani tõttu, mis äratas enda […]
Autor – Anatole France “Punane liilia” Sari Noberli laureaadid K./Ü. “Loodus”, Tartu 1937 Prantsuse keelest tõlkinud J. Kurfeldt. Eessõna. “Nobeli laureaatide” sarjas seni ilmunud Anatole France´i romaanide eessõnades on antud juba linnulennuline […]
Autor – Selma LagelöfSari: Nobeli laureaadid K./Ü. “Loodus”, Tartu 1936 Selma Lagelöf Kui rootsi naiskirjanik Selma Lagerlöf pärast oma viiekümnendat eluaastat 1909 Nobel´i kirjandusauhinna vääriliseks arvati, teostati sellega üldsuses juba ammu tarvilikuks […]
Tõlkija järelsõna Saksa suurima luuletaja kuulsaim teos, Faust, on neid väheseid, millele mõeldes ei tule meeldegi, et nad kuuluvad teatud rahvuskirjandusse. Nagu Homerose eeposed, Dante Jumalik komöödia, Shakespeare´i Hamlet, Othello, Kuningas Lear ja Macbeth ning Cervantese Don […]
Saateks Viimaste sajandite luules on raske leida teost, mis rahvusvaheliselt kuulsuselt ületaks Goethe “Fausti” või vastuvaidlematult kuuluks selle kõrvalegi. See “tragöödiaks” ristit dramaatiline poeem on suurima saksa luuletaja suurim teos, kuid mitte […]
Autor: Anatole France („Loomingu“ raamatukogu nr 15, 1974) Raamatuke sisaldab viit juttu. Eriti meeldisid mulle jutud „Hr Pigeonneau“ ja „Crainquebille“. Esimene eelkõige A. France´i peene iroonia pärast. Sama iroonia pärast armastan ka […]