
Autor: Joy Skipper
Käesolev raamat tutvustab kergeid eineid ja suupisteid, mida võib serveerida hilise hommikusöögina, mis asendab nii hommikust kui ka lõunast söögikorda.
Hiliste hommikusöökide traditsioon sai alguse 19. sajandi vahetusel Inglismaal. Ingliskeelset terminit brunch (sõnadest breakfast ja lunch) kasutas esmakordselt Guy Beringer ajakirjas Hunters Weekly 1895. aastal. 1930. aastatel jõudis see Ameerikasse, kus algselt tähistati küllusliku hilise hommikusöögiga emadepäeva.
Kuna 19. sajandi vahetusel paranes Briti perekondade elujärg, veedeti söögilauas rohkem aega ning toit muutus rikkalikumaks. Einet serveeriti väikese pidusöögina pärast hommikusi meelelahutusi, nagu näiteks jaht, või enne pärastlõunasi üritusi, nagu näiteks pulmad. Brunch oli tavaliselt külaliste vastuvõtuks planeeritud eine. Toidulaualt võis leida palju külmi lihalõike ja sinki ning isegi loomakeelt, sülti, praekartuleid või suitsukala.
Tänapäeval serveeritakse sellist einet sageli rootsi lauana. Menüü koosneb tavalistest hommikusöögitoitudest (munad, vorstid, peekon, küpsetised jne), kuid võib sisaldada ka harilikult päeva jooksul söödavaid roogi (kala, salatid, magustoidud ja isegi suured praed). Serveerida võib kõike, sest reeglid puuduvad!
NewYorgis on täiesti tavaline, et brunch´i süüakse laupäeviti ja pühapäeviti pärast lõunasöögiaega. Serveeritakse tüüpilisi hommikusöögitoite: mune, pannkooke, peekonit jne, ja võimalik, et dringina ka Bloody Mary´t. Ameeriklastel tänupüha novembri lõpus on veel üks populaarne aeg, mil perekond koguneb hiliseks hommikusöögiks, et üheskoos sügisande nautida.
Kerge alkohol ja hilised hommikusöögid käivad tihti käsikäes, sest tegu on ikkagi millegi tähistamisega.
Paljudes hotellides ja restoranides serveeritakse sõbrapäeva või emadepäeva puhul hommikusöögi juurde šampanjat. Mõnes Inglismaa piirkonnas koosneb traditsiooniline 1. jaanuari brunch tosinast austrist ning Bloody Mary´st, kuhu on samuti paar austrit lisatud. Milline suurepärane viis uude aastasse astuda!
Hiinlased pakuvad hilist hommikusööki oma restoranides üle maailma ja see koosneb näiteks väikestest aurutatud, praetud või küpsetatud pelmeenidest ja mitmesugustest muudest hõrgutistest. Enamikus restoranides serveeritakse toitu kärudelt, millele kuhjatud bambuskorvide hulgast valib klient endale meelepärase.
See on raamat neile, kes soovivad oma kallimaid mõne erilise päeva puhul hellitada, kuid ka neile, kes plaanivad nädalavahetuseks palju külalisi kutsuda. Mõeldud on ka taimetoitlastele. Miks mitte pakkuda oma sõpradele kerget einet rootsi lauas? Alustuseks valige mõned külmad road, näiteks šveitsipärane müsli jogurtiga (lk 46), taanipärased lehttaina-puuviljakoogid (lk 24), vaarika- ja banaanimuffinid (lk 20) ning vürtsikamate toitude seast näiteks paprikavorstiga täidetud tortiljad (lk 126), taanipärane võileib (lk 140) ja röstsai seentega (lk 158). Neid kõiki saab varem valmis teha. Võite külalistele pakkuda kas mõnd sooja einet, näiteks peekonist-kartulist-sibulast valmistatud pajarooga (lk 124), mehhikopärast munarooga (lk 79), küpsetatud ube (lk 154) ja vürtsikaid pihve (lk 134). Dringiks sobib Bloody Mary, ning uskuge – pärast seda pole teie külalistel kuhugi kiiret.
Sellest raamatust leiate rohkesti ideid menüü koostamiseks erinevate sündmuste puhul.
Et enamik retsepte sisaldab ka soovitusi asendatavate toiduainete kohta, siis suhtugegi retseptidesse kui inspiratsiooniallikatesse ja eksperimenteerige – sel moel võivad sündida tõeliselt isikupäraseid road!
Kirjastus: Valgus, 2008
Vaata kokaraamatuid meie poes: http://vanajahea.ee – Käsiraamatud/Kokkamine
Rubriigid:Artiklid raamatutest, Kokkamine, Teatmeteosed, käsiraamatud