Nooruses nõudsin ma inimestelt rohkem, kui nad suutsid anda: püsivust sõpruses, ustavust tunnetes. Nüüd olen õppinud nõudma neilt vähem, kui nad suudavad anda: olla lähedal ja vaikida. Ja nende tundeid, nende sõprust, nende üllasid tegusid vaatan ma kui tõelist imet – kui Jumala kingitust.