SISSEJUHATUS

Käesolevas raamatus antakse lühiülevaade Tallinna pika möödaniku ja elu-oluga seotud ajaloo* ning ehitusmälestistest. Nende tutvustamisel on piirdutud varasemate sajanditega, käesoleva sajandi — kui ajaloosündmustelt ja ehitusloolt meile kõige lähedasema ja tuntuma — käsitlemisest on loobutud. Tekstis on toodud suhteliselt palju aastaarve ja mõõt andmeid, mis loetava teatud mõttes kuivaks muudab. Nimetatud andmete sissetoomist teksti põhjustas nende vähene esinemine turismialases kirjanduses. Sageli tunnevad turistid aga huvi just sellise andmestiku järele. Raamatus tutvustatav materjal on jaotatud vastavalt käsitletavate mälestiste paiknemisele kolme rühma — Toompea, all-linn ja eeslinnad. Lugemise hõlbustamiseks on üksikud objektid või ühetaoliste objektide rühmad tekstis alapealkirjastatud; oskussõnade loetelu aitab orienteeruda

Tallinna ajaloost

Tallinn on rajatud Rävala maakonna mereäärset kauplemiskohta kaitsva maalinnana oletatavasti 11. sajandil. Ajalooallikaisse ilmub ta esmakordselt Qalaveni nime all araablasest geograafi ja ilmaränduri Abu Abdallah Muhammad al-Idrisi koostatud atlases 1154. aastal. Idrisi iseloomustab Qalveni kui suurt pideva asustuseta linnust. Järgnev teade pärineb juba 1219. aastast, kui Läti Henrik oma kroonikas pajatab rävalaste Lyndanise linnusest. Tolle aasta 13. juunil tuli Taani kuningas Valdemar II oma liitlastega Põhja-Eestit vallutama, Lyndanise linnus hõivati esimesena ja vastupanuta. Lahing vallutajate ja eestlaste vahel toimus linnuse jalamil alles 15. juunil. Eestlased kaotasid lahingu, kuid ka taanlased tundsid ennast ebakindlalt ja sõlmisid Lõuna-Eesti alad haaranud Mõõgavendade orduga 1221. aastal lepingu ühiseks tegutsemiseks eestlaste vastu. Lepinguosalisest sai aga peagi vaenlane, kes 1227. aastal haaras oma võimu alla nii linnuse kui ka Taani valdused Põhja-Eestis. Ordu võimuhaaramine oli aga siiski lühiajaline ja 1238. aastal sai Taani kuningriik oma valdused Stensby lepingu põhjal tagasi. Taani võim püsis Põhja-Eestis nüüd kuni 14. sajandi keskpaigani. Eestlaste leppimatus puhkes Jüri- ööl 1343 avalikuks vastuhakuks. Ülestõus kestis puhanguti kuni 1345. aastani ja sundis Taanit oma kaugetest meretagustest valdustest loobuma. Põhja-Eesti maakonnad ja linnad müüdi 1346. aastal 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule, kes need tuhandemargase vaheltkasuga aasta hiljem Liivi ordule edasi müüs.

Tallinnale on Taani võimu nõrkus soodsaks osutunud, sest Taani kuningalt omandas linn enamuse oma privileegidest, mida hiljem sajandeid kõigi valitsejate ees visalt kaitsti. Taani võimu all kujunes Tallinn — tolleaegse nimega Reval — jõukal järjel olevaks, maaisandast vaid formaalselt sõltuvaks kaubalinnaks.

Ordu võim püsis Põhja-Eestis ja Tallinnas kuni Liivi sõja (1558—1583) algusaastateni. Orduriigi lagunedes, keerukas

Tallinna ajaloost sõjalises ja poliitilises olukorras läks Põhja-Eesti — ja muidugi ka Tallinn — Rootsi kuningriigi koosseisu.

Orduaeg on Tallinnale kustumatu jälje vajutanud. Selle perioodi ajalooga seotud mälestisi kohtame nii Toompeal kui all-linnas. See periood oli linna majanduse ja kunsti arengu esimeseks suureks õitseajaks.

Rootsi kuningriigi koosseisus kujunes Tallinn Rootsile kuuluva Eesti provintsi administratiivseks keskuseks, eelnenud ajal oli ta olnud ainult Põhja-Eesti suurim linn. Rootsi valdused püsisid Eestis Põhjasõjani. Põhjasõja (1700—1721) käigus vallutasid Vene keisririigi väed Eesti alad ja Tallinn alistus oma privileegide säilitamise huvides 29. septembril 1710. aastal.

Linna arengule Rootsi kuningriiki kuulumine erilist õitsengut ei tähendanud. Seda perioodi iseloomustavad lakkamatud sõjad andsid oma panuse linna ehitusaja- lukku linna ümber rajatud võimsate muldkindlustuste näol.

Vene keisririigi koosseisus sai Tallinnast Estlandi kubermangu keskus Revel, linna silmapaistvamad barokkehitised pärinevad sellest ajast.

1918. aastast kuni 1940. aastani oli Tallinn kodanliku Eesti Vabariigi pealinnaks. Nüüd saigi Tallinn linna ametlikuks nimeks, kirjalikes allikais esineb see nimetus esmakordselt 17. sajandi alguses. Alates 1940. a. on Tallinn Eesti Nõukogude Sotsi