Autor: Tema Pühadus dalai-laama ja Laurens Van Den Muyzenberg

Äri, budism ja õnn läbipõimunud maailmas.

Sissejuhatus

Tema Pühadus dalai-laama

Üldiselt on buda mungad muust ühiskonnast küllaltki isoleeritud, palvetades rahulikus eraldatuses tihti kõigi mõtlemisvõimeliste olendite ja meie planeedi heaolu eest. Ehkki mina olen üks sellistest munkadest, on minul Tiibeti eksiilvalitsusega seoses ka muid vastutusi, mis annavad mulle laiema vaatenurga, kuna suhtlen inimestega üle kogu maailma. Olen oma reiside käigus kohtunud väga erinevate inimestega, kelle seas on nii rikkaid kui vaeseid ning kellest igaüks asub maailmas oma kohal. Inimesed näivad mind usaldavat ja seetõttu on paljud rääkinud mulle enda elust, tulevikuga seotud lootustest ja muredest. Nii olen õppinud väga palju selle kohta, mida inimesed elust otsivad. Lõpuks otsib peaaegu igaüks mingisugustki õnne.

Miks  ma kirjutan selle raamatu nüüd? Sest mulle tundub, et me kõik peaksime tõsiselt muretsema ülemaailmse majanduse pärast, vastutama selle eest ning huvituma sellest, kuida äri meie omavahelisi sidemeid kujundab. Ajad on muutunud ja mina usun, et ülemaailmse äri ja majandusruumi üle peetavates aruteludes peaksid osalema usulahkude juhid, kellel on oskus näha asju pikesmas perspektiivis. Meie maailma ees seisab ülimalt tõsiseid probleeme. Ma muretsen ennekõike selle  pärast, kuidas leevendada vaeste riikide puudust, mida järeldada faktist, et isegi jõukate riikide kodanike rahulolu oma eluga on alates 1950-ndatest aastatest seiskunud, kuidas tulla toime keskkonnale avaldatud negatiivse mõjuga, mis tuleneb hoolimatusest ja meie üha suurenevast rahvaarvust ning kõrgemast elatustasemest, ja lõpuks ka selle pärast, et suures osas maailmast pole rahu.

Budism suhtub sellistesse probleemidesse ratsionaalselt ja loogiliselt, mistõttu budistlikku lähenemist on teinekord lihtsam mõista ka neil, kes ise usklikud ei ole. Budism rõhutab inimväärtusi ja seda, kuidas lahendada ühiskonna probleem holistlikul moel. Nii võib budism taolistesse aruteludesse anda väga olulise panuse. Kui me vaatame budistlikke õpetusi ilmaliku eetika ja põhiliste inimväärtuste mõistes, siis on ka neil võimalik ärimaailma panustada. Budistlik käsitus jõukusest, tööst, tarbimisest ja õnnest erineb mõnevõrra Lääne arusaamadest. Õnn ei seisne üksnes meie materiaalsete ja teiste huvide rahuldamises ning seda erinevust ei tohi unustada. Õnne aluseks ei ole see, mida me ihaldame või saame, vaid midagi hoopis muud. Õnn pärineb rahulolupaigast, mis eksisteerib sõltumata sellest, mida me saavutame või hangime.

Buddha mõistis, et inimesest endast lähtuvad tungid on väga võimsad, ent jõudis järeldusele, et ainult iseenda ihade rahuldamisega pole võimalik õnne saavutada, sest see on lõputu tsükkel. Inimesed ei saa olla tõeliselt õnnelikud, kui neil pole sõprussidemeid ja häid suhteid teistega. Veelgi enam: head suhted on mõlemapoolsed. Võimatu on luua teistega positiivseid suhteid, kui inimese ainsaks eesmärgiks on rahuldada ainult enda vajadusi. Ma usun, et siin astuvad võrrandisse ka valitsused ja organisatsioonid, kuna nad ühendavad inimesi. Valitsused ja organisatsioonid tekitavad töökohti ning jõukust ja mängivad väga tähtsat rolli elatustaseme ning inimliku õnne küsimustes ja selles, kus need kaks kohtuvad.

Ma ei väida, et miele vajalikud lahendused on lihtsad või otsekohesed. Käesoleva raamatu kallal töötades olen hakanud mõistma, kui raske on äritegelastel õigeid otsuseid langetada. Kui firmajuht teeb otsuse, mõjutab see kõiki töötajaid ja paljusid teisi, kes ostavad selle firma tooteid või töötavad tema tarnijatena. See muutub eriti keerukaks siis, kui küsimus on paljudes riikides esindatud suurtes, ülemaailmsetes korporatsioonides ning seepärast on äriotsuste kvaliteet ülimalt oluline. Niisiis peab otsustaja olema mitte ainult pädev, vaid ka õigesti motiveeritud ja sobivas meeleseisundis. Ärile omane pädevus mõõdab nii annet kui teadmiste pagasit ja on seepärast väljaspool see raamatu piire. Ent motivatsiooni jälgimine ja parandamine on tähtis osa budistlikust praktikast ning seepärast räägin ma edaspidi põhjalikult nii sellest kui ka õige meeleseisundi loomisest.

Budistliku filosoofia üheks alustalaks on usk, et kannatused on olemas ja et Buddha kutsub meid kõiki üles neid leevendama. Minu siht on samasugune: ma tahan vähendada kannatusi ja suurendada rahulolu elu kui sellisega. Käesoleva raamatu eesmärgiks on aidata lugejail ning juhtidel selgemalt mõista, mis toimub nii nende kui teiste mõtetes – eriti juhtimise seisukohast. Loodan, et selle tulemusena oskad võtta vastu erinevaid otsuseid, mis parandavad elu nii sinu, sinu organisatsioonide kui kõigi teiste sinu otsustest mõjutatud osapoolte jaoks.

Minu huvi äri ja majanduse vastu ning mõtisklused selles osas on arenenud viimase 50 aasta jooksul. Mu ametlik koolitus on täielikult religioosse ja vaimse iseloomuga. Noorusest kuni tänaseni on minu uurimisvaldkonnaks olnud budistlik filosoofia ja psühholoogia. Suhtlus kommunistliku partei Hiina ja Tiibeti päritolu liikmetega aitas mul teatud määral puutuda üha rohkem kokku erinevate majandussüsteemidega. Arusaadavatel põhjustel leidsin end algul kaldumas pigem sotsialismi poole, kuid nägin seejärel, kuidas sotsialistlike riikide majandus stagneerus, vaba turumajandusega riigid aga muutusid selgelt dünaamilisemaks. Mind hakkas seepärast eriti huvitama just see, mis oli sotsialistlikes majandusruumides valesti läinud ja mis on vabaturu juures positiivset. Sellest hoolimata paneb mind muretsema vaba turumajanduse kalduvus suurendada lõhet vaeste ja rikaste vahel.

1990. aastal sain kirja rahvusvaheliselt juhtimisnõustajalt Laurens van den Muysenbergilt, kes pakkus, et kommunismi ja budistliku mõtlemise ühiste teemade kombineerimise asemel (mida ma olin üritanud varem saavutada) oleks efektiivsem mõelda sellele, kuidas saaks kapitalismi täiendada nii, et see lahendaks meie ühiseid muresid. Mulle tundus idee huvitavana ja ma palusin tal endale külla tulla. Edaspidi kohtusime veel palju kordi ning 1990. aastal arvas Laurents, et kuna ülemaailmsete ettevõtete juhtkondades on kasvanud vastav huvi ning kuna budistlikus traditsioonis on palju teoreetilisi ja praktilisi juhiseid, millest oleks kasu äritegelastele ning eriti just juhtidele, siis tasuks mul anda sellesse valdkonda oma kirjanduslik panus. Nõustusime kohe alguses, et tahame koostada praktilist raamatut, mis aitaks äritegelastel langetada paremaid otsuseid. Leidsime, et Laurens võiks kirjeldada üldist äritausta ja mina räägiksin sellest, kuidas vastavates küsimustes budistlikke õpetusi rakendada.

Soovitasin Laurensil valida holistlik lähenemine. Mõtlesin “holistliku” all seda, et ta peaks käsitlema küsimusi paljudest erinevatest vaatenurkadest, mitte ainult Lääne juhtimisnõustaja seisukohast. Meie maailma üheks peamiseks probleemiks on tänapäeval see, et kuigi infokogus astmeliselt kasvab, spetsialiseeruvad inimesed üha rohkem ega suuda enam mõista, kuidas kõik need ühiskonna parandamise ideed vastastikku toimivad.

Olen käesolevat raamatut kirjutades valinud teemasid, mida pean tähtsaks, ning Laurens on neid seejärel analüüsinud vastavalt omaenda kogemusele, arutledes nende üle kolleegidega ja uurides avaldatud informatsiooni. Lisaks intervjueeris Laurens budistidest ärijuhte, küsides neilt, kuidas budism on mõjutanud nende lähenemist ärile. Oma pingutustest hoolimata ei väida me seda, et oleme leidnud vastused kõikidele küsimustele. Oleme siiski katsunud läbi kogu raamatu budistlike õpetusi nii esitleda, et äritegelased neist kergemini aru saaksid.

Mind ei huvita budistide arvu suurendamine. Minu eesmärgiks on esitleda budistlikke käsitlusi, mis on vastuvõetavad ning kasulikud igast usust inimestele ja ka neile, kes pole üldse usklikud.

Kaotasin oma vabaduse 16-aastaselt ja 24-aastasena sai minust põgenik. Mul on elus palju raskusi olnud, ent sellest hoolimata olen säilitanud meelerahu. Võin koguni öelda, et minu budistlik koolitus on taganud selle, et olen õnnelikum kui paljud need inimesed, kelle jaoks vabadus ja kodumaa on enesest mõistetavad. Minu oskus meelerahu säilitada tuleneb täielikult saadud õpetustest ja järjepidevatest katsetest neid oma mõistuse treenimise kaudu praktiseerida. Ma loodan siiralt, et see treening, millest me siin raamatus räägime ja mida õpetame, mõjub meie juhtidele nii äris kui ülemaailmsetes organisatsioonides ning aitab muuta meid planeeti rahumeelsemaks ja jätkusuutlikumaks.

Munk ja juhtimisnõustaja

Laurens Van Der Muyzenberg

See projekt räägib kahe maailma kohtumisest, kus osalevad ühelt poolt juhtimisnõustamine maailm ja teiselt poolt dalai-laama tiibeti budismi maailm. Minu jaoks on see olnud minu elu kõige põnevam ja hinnalisem professionaalne kogemus.

Kui olin läbi lugenud Tema Pühaduse raamatu, milles ta räägib ühe India filosoofi katsetest kommunismi ja budismi sünteesida, kirjutasin ma Tema Pühadusele ja pakkusin välja, et minu arust oleks lihtsam sünteesida budismi ja kapitalismi. Olin mõningal määral üllatunud, kui mulle saabus Tema Pühaduselt kutse teda Indias külastada. Kohtusime 1991-2001 dalai-laamaga igal aastal ja tegin tema heaks vabatahtlikult väikesemahulisi nõustamiprojekte, mille hulka kuulusid Tema Pühaduse eksiilvalitsuse strateegia osas peetud seminarid.

Alguses olid minu teadmised budistlikest õpetustest piiratud, kuid samavõrra kitsad olid ka dalai-laama majanduse ja ärimaailmaga seotud kogemused. Ehkki Tema Pühadus oli sotsialistlikku süsteemi ja Karl Marxi teoseid tundma õppinud, oli tema kokkupuude vaba turumajanduse süsteeemiga märksa piiratum. Otsustasime, et mina harin dalai-laamat majanduslikus valdkonnas ja Tema Pühadus kommenteerib neid küsimusi enda vaatenurgast.

Taolised vestlused käsitlesid paljusid ärinduse põhitõdesid ja seetõttu polnud neil budismiga suurt midagi pistmist. Ent varsti sai selgeks, et dalai-laama soovis mõista ja näha tervikut – seda, kuidas äri sobitub ühiskonda ja mida “korporatiivne vastutus” tegelikult tähendab. Nagu ütles Tema Pühadus: “Ma tahan näha äri holistlikust vaatenurgast.” Seitsme aasta jooksul toimunud kohtumiste järel leidsime viisi budistlike käsitluste sünteesimiseks tuntud Lääne mõtlejate teooriatega, et ärimaailma dilemmadega paremini toime tulla – ja nii sündiski see raamat.

Budismil ja kapitalismil on oma keerukad küljed ning “Juhi tee” lihtsustab vältimatult mõlemat, uurides samas nende praktilisi põhimõtteid. Käesolev raamat on koostatud progressiivse struktuuri järgi: kõigepealt räägime üksikisikust, seejärel läheme ettevõtte või organisatsiooni juurde ja lõpetame ühiskonna kui sellisega. Rõhuasetus on selgelt juhtimisel. Muutuste elluviijad ei pärine aga alati tippjuhtkonna või juhtide seast, mistõttu me julgustame iga tasandi töötajaid leidma endas peituvat juhti rakendamine meie raamatus esitatud võtteid.

Esimene osa “Juhtides iseennast” arutleb budistlike põhitõdede üle ning selgitab, kuidas inimesed, kes Buddha õpetusega kursis ei ole, näeksid nende juhiste rakendamisvõimalust igas eluaspektis. Me rõhutame heade otsuste tegemise tähtsust, nagu ka vaimsete harjutuste väljatöötamist, mis arendaksid mõtlemisvõimet. Lisaks kirjeldame mõningaid budismi põhilisi mõisteid.

Teine osa “Juhtides oma organisatsiooni” näitab, kuidas esimeses osas esitatud ideid ja väärtusi ärimaailma raamistikus rakendada tuleks. Me soovitame organisatsioonide juhtidel juurutada oma otsustusprotsessi, poliitikasse ja protseduuridesse soojust, kaastunnet ja eetikat ning ettevõtete töötajaid julgustatakse otsima oma juhtidelt eeskuju õige meelsuse osas.

Kolmas osa “Juhtides omavahel seotud maailma” üritab seejärel rakendada budistlikke väärtusi ülemaailmsel tasemel, käsitledes selliseid tähtsaid teemasid nagu vaesus, jätkusuutlikus, mitmekesisus ja keskkonnaalane vastutus. Meie eesmärgiks on, et isegi väike muudatus nende küsimuste käsitluses aitaks suurendada lootust ja võimalusi.

Tänase maailma ees on palju väljakutseid. Meie üldine rikkus on tohutult suurem ja me saame palju kasu tehnoloogilistest imedest, kuid samal ajal elavad miljardid inimesed masendavas vaesuses, me seisame keskkonnakatastroofi lävel ja isegi jõukate riikide elanikud tunnevad end ebakindlalt. Nende probleemide käsitlemine nõuab teistsugust juhtimisviisi, mis näeb asju nende reaalses valguses ja suudab neid lahendada holistlikul viisil. Just sellest räägibki käesolev raamat.

Tõelised juhid suudavad näha küsimusi paljude nurkade alt ja teha sellise laiendatud silmaringi kaudu õigeid otsuseid. Neil on rahulik, tasakaalukas ja keskendunud, koolitatud ja fokuseeritud mõistus, mida ei sega negatiivsed mõtted ja emotsioonid. Ja tõeline juht mõistab muutuse vältimatust, universaalse vastutustunde vajadust ning majandussüsteemi täiendamist moraalsete väärtustega. See ongi juhi tee.

Just siin peitub dalai-laama – ja minu enda – peamine soov: et me leiaksime end oma juthide otsuste kvaliteedi parandamise kaudu maailmast, mis on parem meie kõigi jaoks.

Kirjastus: Tänapäev, 2009

Vaata mõtteloo raamatuid meie poes – http://vanajahea.ee – Mõttelugu/Usundid