Artiklid raamatutest

“Loodusrahvaste saladused” – Peter Fiebag

Autor: Peter Fiebag

*

“Ma usun, et inimajul ei ole mingeid põhimõttelisi

piiranguid ja et ta jõuaks järele igale mõistusele,

mida me universumis kohtaksime; ja ma loodan, et

maavälise elu avastamine kinnitab peagi mu oletust.”

Prof Frank Drake (1998)

*

Vaikse ookeani avarustes asuvatel saartel elasid inimesed aastatuhandeid eemale suurest ilmakärast ja tehnilisest tsivilisatsioonist. Ometi hoidsid nad alal ürgseid saladusi, mis saaks olla mõistatuslikumad, kui nad on, saladusi, mida suudaks lahendada vaid tehniliselt arenenud tsivilisatsioon. Seetõttu peame selles raamatus astuma harjumatu sammu ja alustama sealt, kust seda kõige vähem oodata võiks: kosmose sügavustest.

Juuli keskel 1998 said NASA Ames Research Centeris kokku 100 eriala teadlased, et diskuteerida, kuidas järgnevatel aastatel forsseerida ja tõhustada maavälise elu otsinguid. Algsete eluvormide esinemist Marsil peetakse samavõrd võimalikuks kui organisme Jupiteri kuu meredes, samuti nagu teistel, elamiseks äärmiselt ebasoodsatel jää- ja väävlikuudel. Võõraste päikesesüsteemide planeetide avastamise määr kasvab kiiresti. “Kõik see viitab erutavale teesile,” arvab NASA pealik Daniel Goldin. “Võib-olla polegi elu midagi ainukordset. Tõenäoliselt ei ole me üksi.” 

Vaid kaks kuud pärast mainitud konverentsi algas intensiivne “maaväliste mõistuse” märkide otsing maailma kahe suurema raadioteleskoobi abil, Puerto Ricos asuva Arecibo teleskoobi ja Inglismaal paikneva Jordelli panga teleskoobiga. Kahel nädalal aastas uurivad nad sadu päikesesarnaseid tähti 200 valgusaasta raadiuses. Nende kahe teleskoobi koostöö kujutab endast tundlikuimat süsteemi, mida on rakendatud teistelt planeetidelt mõistuslike elanike otsimisel. Enamik astronoome peab raadiolaineid tänu nende kergele mõistetavusele ja headele leviomadustele kosmoses ikka veel perspektiivikaimaks võimaluseks tabada signaale teistelt, maavälistelt elusolenditelt.

Teadlased nimetasid oma otsinguprogrammi projektiks “Fööniks”. Fööniks oli muistsete egiptlaste müütiline lind, kes põles ära ja tõusis omaenda tuhast uuesti lendu. See võrdpilt elu igavesest ringkäigust sobib täpselt ka ühel teisel põhjusel maavälise intellekti otsimiseks (lühendatult: SETI); see on võõraste olendite jälgede otsimine otse meie oma planeedilt ja meie päikesesüsteemist, olendite, kes kunagi ammu Maad külastasid, maandusid ja – nagu fööniks – jälle tagasi oma kaugele kodumaale lendasid. See uurimissuund on saanud nimeks PaleoSETI.

Debatt maavälise elu üle, mis viimastel aastatel haarab järjest uusi inimesi nii avalikkusest kui teadlasringkonnist, ulatub mikroskoopiliselt väikeste olendite avastamisest – nagu usutakse leiduvat Marsil ja meteoriitidel – kuni mõistuslike olenditeni teistel planeetidel. See, mis veel mõned aastad tagasi oleks olnud mõeldamatu, on saanud reaalsuseks. Ameerika presidendi eelarveettepanekus aastaks 2004, mis esitati USA Kongressile, on pealkirja all “Where Are the Real Space Aliens?” järgmine lõik:

“1990. aastate alguses näitas uurimine, et universum – Maa väljaarvatud – on eluks ilmselt sobimatu. Möödunud kümne aasta jooksul on aga rida olulisi avastusi viidanud sellele, et elamiskõlblikke planeete on vahest rohkem, kui seni arvatud.

Maal on teadlased elu leidnud vägagi ekstreemsetest keskkondadest. See suurendab võimalike paikade arvu, kus võiks eksisteerida elu. Ka meie päikesesüsteemis on teadlased avastanud märke praegustest või varem eksisteerinud suurtest veekogudest, elu peamisest komponendist. Lisaks sellele avastavad astronoomid viimasel ajal väljaspool meie Päikesesüsteemi planeete; senini on nad kindlaks teinud umbes 90 tähte, mille ümber tiirleb vähemalt üks planeet.

Võib-olla on oletus, et “seal väljaspool on midagi”, reaalsusele lähemal, kui me seni oleme arvanud.”

Seejuures tundub, et mikrobiootilist elu leitakse kergemini ja kiiremini kui mõistuslikku. Mõlemal avastusel on meie endi jaoks sügav tähendus, kusjuures võõraste tähistsivilisatsioonide avastamisel on ettearvamatud tagajärjed meie endi elule, meie arusaamisele elu, mõtlemise, mõistuse ja kogu universumi olust.

“Elu otsimise tegelik tähendus – mõistusliku või mikroobse – on iseenda ja selle otsimine, mida me endast siin Maal kujutame,” usub professor Bruce Jakovsky Colorado ülikoolist (Boulder, USA). “Tõeline elu otsimine eeldab, et me tõuseme ühiskonnana tasemele, kus oleme enamat kui pelgalt midagi mööduvat, et oleme enamat kui olendid, kes lihtsalt päeva õhtusse veeretavad. See tähendab, et me tahame mõista, kuidas me maailma sobitume, ja mõista, mida tähendab olla inimene.”

Meie, selle planeedi inimesed, otsime oma kohta universumis. Aga me oleme alles oma piiritu kosmose otsingute alguses. Pisut üle 5000 aasta tagasi õppisime meie, inimesed, omaenda ajalugu kirjalikult talletama. See on ümberarvestatult umbes 250 põlvkonda. Hämmastaval viisil kõlab alates varaseimatest kirjutistest kuni tänapäevani mõte, et me pole universumis üksi. Kreeka filosoof Metrodorus kirjutas 2500 aastat tagasi järgmised read: “Kujutada ette, et Maa on ainus elusolenditega maailm on sama absurdne kui väide, et hirsipõllul kasvab vaid üksainus tera.” Ja veel teinegi suur mõte kandub läbi inimajaloo meie päevisse: Meie juures on käinud võõrad olendid – ühed on kasutanud nende tähistamiseks nime “tähejumalad”, teised aga “E.T.” (extra terrestrial – maavälised olendid) -, kes on saabunud kosmosest.

Võimatu on ennustada, mis sünnib Maal ja meie naaberplaneetidel järgmisel sajal, tuhandel või koguni miljonil aastal. Kuid meil on võimalus uurida ajalugu ja järele vaadata, kas siin on tegelikult juba olnud kontakte intelligentsete olenditega ilmaruumi sügavustest. Sedalaadi uurimine on ühteaegu ka seiklusrikas reis läbi maade ja aegade. Osa inimeste meelest võivad sellel olla hirmuäratavad perspektiivid. Kuid ma usun, et veelgi hirmuäratavam oleks ühel päeval avastada, et me oleme universumi tohututes avarustes üksi. Meie eesmärk on otsida teid selle kõige väljaselgitamiseks. Seetõttu käsitleb käesolev põnevaid otsinguid hõlmav raamat kaugeid rahvaid, nende uskumatut mälu ammu möödunud aegadest ja sündmustest, nende kosmilisi rituaale ja fantastilisi võimalusi lahendada inimkonna suurimaid saladusi.

Sisukord

I Torajade astraalmüüdid. Tähtede lapsed – Kosmoselaevas Plejaadideni – Torajade imelikud majad – Stargate: jumalate värav – Jumalatekultused – Surnute tants ja vaimude hääled

II Müüdid ja inimesed – “Reaalsustunnel” – Müüt ja ajalugu – Mälu võim – Kosmilised taevaretked – Kollektiivne mälu – Kogemushorisondid

III Maavälised kontaktid – Esimest ja teist liiki kohtumised – “Piksenooled” ja kosmilised linnad – Vaimude onnid Sepikil – Kolmandat liiki kohtumised – Taevarahvas Brasiilias

IV Kiviaja raketid – Igavikulised raketisümbolid – Toraja megaliitajastu – Benben, ürgobelisk – Obeliskide tagasitulek ja jumalate laevad – Rakettide linn – Uruki kosmosejaam – Maalid “teistest” – Piltmõistatuste galerii

V Päikese pojad – Vanu jälgi mööda läbi Lõuna-Ameerika – Lendavad haualeiud – “Maagiline” sõiduk – Jumalate sauad – Müütilised ajad – Taevased nähtused inkade maal – Mitte-inimesed

VI Maa-eelne inimene – Neljandat liiki õudne kohtumine – Viiendat liiki salajane kohtumine – Maaväliste geenide jäljed – Maa-eelsed astronaudid – Maavälised programmid inimeses – Kosmilised seemned – Viirused kosmosest – Ürgaegsed geneetikud

VII Tähtede poole. Tõendid – Jumalate arsenali poole – Lendavad kilbid Rooma kohal – SETA 1: Tõendusmaterjal Vatikanis – SETA 2: Tõendusmaterjal pühapaikades – SETA 3: Tõendusmaterjal kuninglikes paigus – SETA 4: Tõendusmaterjal muuseumides – SETA 5: Tõendusmaterjal: maha maetud – teadmata kadunud – peidetud

Kirjastus: Olion, 2007

Vaata esoteeria raamatuid meie poeshttp://vanajahea – Filosoofia/Esoteeria